Tarkvarapiraatlus

Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 3 järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...".

Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu.

Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta (AutÕS § 80`lg 1). Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loal, kuid mida levitatakse või kavatsetakse levitada Eestis ilma autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata (AutÕS § 80` lg 2). Teose reprodutseerimiseks loetakse ühe või mitme ajutise või alalise koopia tegemist teosest või teose osast mis tahes vormis või mis tahes viisil (AutÕS § 13 lg 1 p 1).

Tarkvarapiraatlus on vargus. Paraku aga meie ühiskonnas assotsieerub inimestele sõna "vargus" reeglina millegi ära võtmisega ning seetõttu ei peeta vaimse väärtuse omandamist varguseks. Seejuures kiputakse unustama aga asjaolu, et isik, kes on arvutiprogrammi loonud, on kulutanud selleks tohutult aega ja vahendeid ning seega omab põhjendatud huvi programmi kasutamise eest saadava tulu osas. Õigluse aspektist vaadatuna ei ole ju mõeldav, et üks isik rakendab tohutul hulgal ressursse programmi loomiseks ja teine, tehes ainult minimaalseid kulutusi (seadmed + andmekandjad), võtab enesele suure osa tegelikult programmi autorile kuuluvast kasumist. Selline tegevus on otseselt suunatud autori varaliste õiguste vastu.

Peamised tarkvarapiraatluse vormid on järgmised:

• arvutiprogrammi(de) ebaseaduslik reprodutseerimine;

• tarkvara võltsimine ning selle turustamine ja kasutamine;

• litsentsita programmide installeerimine;

• piraatkoopia(te) levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine;

• tarkvara rentimine või laenutamine.

Arvutiprogrammide ebaseaduslik reprodutseerimine

Arvutiprogrammi(de) ebaseaduslik reprodutseerimine jaguneb kaheks:

1) ebaseaduslik reprodutseerimine ilma otsese tulu saamise eesmärgita;

2) ebaseaduslik reprodutseerimine otsese tulu saamise eesmärgil.

Arvutiprogrammi(de) ebaseaduslikust reprodutseerimisest ilma otsese tulu saamise eesmärgita saab kõnelda sellistel juhtudel, kui arvutitesse on reprodutseeritud arvutiprogramm ilma vastava tarkvaratoote õiguste valdaja loata või kui tarkvara on reprodutseeritud rohkematesse arvutitesse kui omandatud litsentside arv seda lubaks. Samuti saab rääkida arvutiprogrammide ebaseaduslikust reprodutseerimisest ka juhul kui tehakse tööl kasutuses olevast tarkvarapaketist koopiaid koduarvutitesse (va kui see on lubatud tarkvaratootega kaasaskäivas litsentsilepingus) või laenatakse sõpradele. Tegemist on maailmas kõige enam levinud piraatluse vormiga, mis rahalises väljenduses moodustab rohkem kui poole tarkvaratööstusel igal aastal piraatluse tõttu saamata jäävatest summadest.

Arvutiprogrammi(de) ebaseaduslik reprodutseerimine otsese tulu saamise eesmärgil hõlmab endas tegevust, kus kommertseesmärkidel tehakse kas originaalist või siis juba piraattarkvarast ebaseaduslikke koopiaid. Eesti turul võib vastavalt toote päritolule jaotada sellise tegevuse tulemusena loodud piraatkoopiad kahte rühma:

1) Venemaal toodetud piraatkoopiad, mis võivad olla nii hõbedastel CD-ROM plaatidel (sarnaselt originaalplaatidega), kui ka värvilistel CD-R-del. Tegemist on kas originaalandmekandjast tehtud piraatkoopiatega või siis omal initsiatiivil loodud mitmesuguste kogumikega, kus ühele andmekandjale (olgu see siis kas hõbedane CD-ROM plaat või CD-R) on paigutatud tihti sadade tuhandete väärtuses programme. Ka plaadiümbris on ise kujundatud. Selliseid cd plaate originaalkoopiatena ei eksisteeri ja on ka tihti vigased (võimalik, et sisaldavad ka viirusi), sest puudub kvaliteedikontroll. Nende piraatkoopiate hind kõigub reeglina 200 ja 300 krooni vahel;

2) Eestis (reeglina kodustes tingimustes) valmistatud piraatkoopiad. Siin toimub reeglina tellimuste alusel (vahel pakutakse ka juba valmis koopiaid) koopiate tegemine tavalistele kirjutatavatele cd plaatidele (CD-R-le) ning tavaliselt plaadiümbris ja plaat jääb välisilmelt puutumatuks (või tehakse omapoolne uus plaadiümbris) st ebaseaduslike koopiate tegijal ei ole eesmärgiks luua originaaltarkvaraga sarnane välimus, vaid lihtsalt pakkuda odavalt soovitavaid arvutiprogramme. Selline tegevus levib nii ajalehtede kui ka Interneti kaudu, kus pakutakse välja terve rida erinevaid arvutiprogramme ning ostja poolt tehtud valiku alusel kopeeritakse need CD-R-le. Sellise piraatkoopia hind on väga odav.

Tarkvara võltsimine ning selle turustamine ja kasutamine

Võltsitud tarkvara all mõeldakse tarkvara, mis on oma välimuse tõttu identne või äravahetamiseni sarnane originaalse tarkvaraga. Erinevalt tavalisest piraatkoopiast on siin tegemist tootega, mille puhul on püütud saavutada originaaliga nii lähedane välisilme kui vähegi tehnika on seda lubanud. Sageli sisaldab võltsitud tarkvara lisaks originaaliga sarnasele pakendile veel käsiraamatuid, litsentse ja isegi turvaelemente.

Tarkvara võltsimine on originaaltarkvaraga identse või äravahetamiseni sarnase tarkvara ebaseaduslik tootmine ja turustamine kasu saamise eesmärgil. Teinekord on selliseid tooteid võimalik turult osta juba enne originaaltoote müüki jõudmist. Erinevalt originaaltarkvarast ei pakuta võltsitud tarkvara ostjale mingit toimivat garantiid ning samuti õiguset valdaja poolset abi tekkinud probleemide lahendamisel.

Tarkvara võltsimine rikub nii tarkvara autori varalisi õigusi (AutÕS § 13 lg 1 p 1), kui ka kaubamärgiseaduses sätestatud kaubamärgiomaniku õigusi (tihti on tarkvara õiguste valdaja ja kaubamärgi omanik sama isik) (kaubamärgiseadus, edaspidi KaMS § 5 lg 3 ja 4). Võltsitud tarkvaratoote kasutamine on samuti käsitletav õigusrikkumisena, sest puudub õiguste valdaja luba (litsents). Seega on võimalik kohaldada sanktsioone ka võltsitud tarkvaratoote ostja suhtes, juhul kui ta on asunud vastavat võltsitud programmi oma arvutis kasutama (st on installeerinud vastava võltsitud arvutiprogrammi oma arvutisse).

Litsentsita programmide installeerimine

Selle tarkvarapiraatluse vormi puhul on tegemist arvuti kõvakettale installeeritud tarkvaraprogrammidega, milledel puudub vastavate tarkvaratoodete kasutusõigust tõendavad dokumendid ja samuti originaalandmekandjad ning muud vastva tarkvaratootega kaasaskäivad komponendid. Selline tegevus on levinud väiksemate arvutifirmade seas, kes meelitavad kliente sellega, et pakuvad odavalt arvuteid koos sinna ebaseaduslikult installeeritud tarkvaraga. Nende arvutifirmade madalad hinnad tulevadki teatud osas sellest, et firma omades ühte litsentsi tarkavarale, paigaldab seda ilma vastava tarkvaratoote õiguste valdaja loata klientide arvutitesse, neile litsentsi andmata.

Ebaseaduslikult arvutitarkvara installeerimine kliendi arvutisse on kliendi otsene petmine, kuna paljud kliendid ei ole teadlikud originaaltarkvaraga kaasaskäivatest komponentidest ja on nõus vahel isegi niisuguste koopiate eest maksma. Selline piraatluse vorm ongi maailmas enamlevinud just nendes riikides, kus tarbijate teadlikkus piraattarkvarast on madal.

Sellist ebaseaduslikult installeeritud tarkvaraga arvutite levitamist ei saa seostada firmadega, kes omavad litsentsi OEM-tarkvara installeerimiseks. OEM (Original Equipment Manufacturer) tarkvara on tarkvara, mida võib müüa ainult koos uue arvutiga või uue arvutiriistvaraga ning mis on hinnaskaalalt pakitootest soodsam. Selline tarkvaratoode sisaldab reeglina litsentsi, autentsustunnistust ja andmekandjaid, mis on pakendatud erinevalt tavapärasest pakitootest kilepakendisse.

Piraatkoopia(te) levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine

Interneti kasutamise tormakas kasv leiab kõige enam heakskiitu tarkvaratootjate seas, kes panustavad selle arengusse igal aastal tohutuid summasid. Samas aga on Internetist kujunenud üks suuremaid ohuallikaid tarkvaratööstuse majanduslikule seisundile. Tarkvaratööstus on juba pikka aega pidanud kannatama tavapäraste piraatlusvormide mõju tarkvaraturul.

Interneti teel ilma autori nõusolekuta autoriõigusega kaitstud teoste levitamine on saamas tarkvaratootjatele suurimaks probleemiks. Tegemist on tarkvarapiraatluse ühe värskeima vormiga.

Piraatluse levikule Internetis aitavad kaasa kolm olulist tegurit:

1) plahvatuslik kasv Internetti kasutavate inimeste arvus. Nii kodus kui ka tööl on Internetist saanud asendamatu abiline;

2) kerge ligipääs Internetti on andnud tõuke ka sellealasele tehnoloogia arengule, mistõttu Interneti kasutamine on muutunud palju kiiremaks ja lihtsamaks. Seega võivad tänapäeval enamus Interneti juurde ligipääsu omavaid isikuid hankida enesele tasuta erinevaid arvutiprogramme;

3) piraatlusega Internetis saab tegeleda nii kodus kui ka tööl ilma suuremat vahelejäämisriski omamata.

Piraatlus levib Internetis peamiselt järgmiste kanalite kaudu:

1) E-mail. See hõlmab eneses elektronposti kaudu arvutiprogrammide vahetamist ning müüki. Elektronposti kasutuselevõtt kõrvaldab vajaduse arvutiprogrammide isiklikuks kohaletoomiseks ning samuti puudub vajadus neid eraldi andmekandjatele kopeerida;

2) Internet Relay Chat (IRC). See on jututubadega sarnane suhtlusvorm Internetis, kus levitatakse ajakohast informatsiooni serverite kohta, mis sisaldavad hulgaliselt piraatkoopiaid sh ka arvutiprogrammide täisversioone. Tihti luuakse selliseid servereid väga lühikeseks ajaks, et vältida jälitustegevust;

3) Fail Transport protocol (FTP). Siin on tegemist eraldi kataloogidega, mis on peidetud mõne suurema serveri sügavustesse, sisaldades hulgaliselt piraatkoopiaid. Ka Eestis on mitmete asutuste servereist avastatud Interneti kasutajatele väljapandud piraatkoopiaid. Sellist piraatkoopiate levitamist ei saa siiski seostada serveri omanike tegevusega, kuna reeglina on see eraisikute vaheline illegaalne tegevus, kes kasutavad ajutiselt teiste firmade legaalseid servereid mitmesuguste arvutiprogrammide vahendamiseks. Tihti levib sellealane info ka teistele Interneti kasutajatele ning legaalne server võib osutuda äärmiselt populaarseks piraatkoopiate levitamise kohaks. Sellised kohad eksisteerivad reeglina väga lühikest aega, sest selline info jõuab ka ükskord serveri ametlike pidajate kõrvu, misjärel need kohad kustutatakse;

4) Web sites. Erinevatelt kodulehekülgedelt on võimalik hankida erinevaid illegaalseid arvutiprogramme ja saada erinevaid vihjeid piraatkoopiatega tegelevate lehekülgede kohta. Samuti levitatakse kodulehekülgedel mitmesuguseid võtmekoode, mis on vajalikud illegaalseid arvutiprogramme omavatele isikutele programmi korrapäraseks käivitamiseks (tihti juba arvutiprogrammi installeerimisel on vaja teada võtmekoodi, mis legaalse arvutiprogrammi kasutajale tarkvara õiguste valdaja poolt kaasa antakse).

Piraatkoopiate levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine rikub autori õigusi ja toob kaasa ka vastutuse.

Oluline on eristada piraatkoopiate levitamist Internetis jaosvara (shareware) või siis vabavara (freeware) levitamisest Interneti kaudu. Viimaste puhul on reeglina tegemist täiesti legaalse toiminguga.

Tarkvara rentimine või laenutamine

Autoriõiguse seadusest tulenevalt kuulub arvutiprogrammi autorile õigus lubada oma teose voi selle koopiate levitamist (sh rentimist voi laenutamist)(AutÕS § 13 p 2). Oluline on seejuures eristada tarkvara rentimist tarkvara laenutamisest.

Tarkvara või selle koopia rentimine on tarkvara või selle koopia andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil (tuletatud AutÕS § 13 lg 3).

Tarkvara või selle koopia laenutamine on tarkvara või selle koopia andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita (tuletatud AutÕS § 13 lg 4).

Tarkvara rentimine ja laenutamine võivad esmapilgul tunduda loetletud tarkvarapiraatluse vormidest kõige süütumana (eriti laenutamine, millega ei taotleta isegi tulu), kuna renditav või laenatav tarkvarapakett võib olla isegi soetatud legaalsel teel. Seejuures kiputakse unustama asjaolu, et tarkvarapaketi soetamine annab konkreetsele isikule üksnes arvutiprogrammi kasutamisõiguse. Reeglina on kõik muud tegevused (sh tarkvara rentimine või laenamine) keelatud. Paljud ignoreerides keeldu on hakanud oma investeeringuid tarkvarapakettidesse tasa teenima rentimise kaudu. Ka Eestis on laialt levinud keskused, kus renditakse originaalandmekandjaid või siis piraatkoopiaid.

Seega võib öelda, et igasugune arvutiprogrammi kasutamine, kopeerimine ja levitamine (olgu siis tegu kommertseesmärkidega või mitte) millel puudub õiguste valdaja nõusolek ja mis on vastuolus autoriõiguse põhimotetega on käsitletav tarkvarapiraatlusena ja seega ka karistatav.

Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju

Ekslik on arvamus, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades mõju kogu ühiskonnale ja majandusele: piirab uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutab negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärbib tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevate firmade saamatajäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. See kõik kokku avaldab küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekutele maksude näol. Seega kannatab riik lisaks tarkvarapiraatlusest tulenevale maine langusele küllaltki otseselt piraatluse all. Ka kultuuri arenemise seisukohalt avaldab piraatlus negatiivset mõju, sest legaalne tootmine külvab riikidesse ka ühtlasi uut kultuuri, piraat seevastu aga ainult kopeerib juba loodut.

Olles seotud tarkvarapiraatlusega sead sa ohtu nii iseenda kui ka oma ideed. Piraattarkvarast tulenevad ohud võivad seisneda järgmises:

1) suurem oht nakatada oma arvuti mitmesuguste arvutiviirustega, mis võivad häirida sinu tööd või koguni hävitada selle täielikult;

2) puudub tootjapoolne kasutajatugi, millest tulenevalt puudub võimalus saada vajadusel kiiresti asjakohast abi;

3) erinevalt legaalse arvutitarkvara kasutajast, puudub piraattarkvara kasutajal võimalus soetada soodushinnaga tarkvaratoote versiooniuuendusi;

4) puuduvad legaalse tarkvaratootega kaasaskäivad kasutajajuhendid, millest tulenevalt võivad jääda kasutamata vastava arvutiprogrammi kasulikud omadused, mis omakorda võib mõjutada tehtava töö tulemust;

5) olles vastuolus kehtiva õiguskorraga, tekitad sa enesele võimalikust vahelejäämisest tulenevaid mõttetuid pingeid, mis avaldab negatiivset mõju sinu tervisele;

6) tarkvarapiraatlusega kaasnevad karmid karistused võivad saada saatuslikuks nii sinu heaolule kui ka sinu äritegevusele.

Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus

Tarkvarapiraatlusega kaasneb haldusvastutus (juriidiline isik),

kriminaalvastutus (füüsiline isik)

ja/või tsiviilvastutus.
 

Juriidilise isiku haldusvastutus

Juriidilise isiku poolt autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumise eest on üldalusena ettenähtud rahatrahv 20 000 kuni 50 000 krooni (AutÕS § 83 lg 1). Lisaks sellele on teatud õigusrikkumiste osas nähtud ette märksa suuremad rahatrahvid. Tarkvarapiraatlusega kaasneva vastutuse seisukohalt omavad tähtsust järgmised vastutuse alused ja nendele vastavad karistused:

1) juriidilise isiku poolt piraatkoopiaga kauplemise eest – määratakse rahatrahv 50 000 kuni 100 000 krooni (AutÕS § 83 lg 2). Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil (AutÕS § 802);

2) juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi valdamise eest ärilisel eesmärgil või kasutamise eest, kui arvutiprogramm on reprodutseeritud (installeeritud) arvutisse ilma autori või tema õiguste valdaja loata – määratakse rahatrahv 7500 kuni 100 000 krooni iga ebaseaduslikult reprodutseeritud (installeeritud) programmi kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 500 000 krooni (AutÕS § 83 lg 5);

3) juriidilise isiku poolt teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata reprodutseerimise eest – määratakse rahatrahv 250 000 kuni 500 000 krooni (AutÕS § 83 lg 6).

Lisaks eelpooltoodud karistustele kuulub erikonfiskeerimisele ka haldusõiguserikkumise vahend, välja arvatud AutÕS § 83 lg 5 toodud juhud (juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi valdamise eest ärilisel eesmärgil või kasutamise eest, kui arvutiprogramm on reprodutseeritud (installeeritud) arvutisse ilma autori või tema õiguste valdaja loata), mil kohus võib erikonfiskeerida haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks oleva arvutisüsteemi.(AutÕS § 84 lg 4)
 

Füüsilise isiku kriminaalvastutus

Kuna tarkvarapiraatlus kahjustab otseselt autori varalisi õigusi, siis on kriminaalkoodeksisse (edaspidi KrK) viidud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumist reguleeriv paragrahv, mis on käsitletav üldalusena autori varaliste õiguste vastu suunatud kuritegude karistamisel. Selle paragrahvi kohaselt karistatakse autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest rahatrahvi või vabaduskaotusega kuni kahe aastani (KrK § 278). Täpsemalt on välja toodud kuriteod, millele rakendatakse viimasest erinevaid karistusi. Tegemist on piraatkoopia käitlemist käsitlevate sätetega, millest võib tarkvarapiraatlusega kaasneva vastutuse seisukohalt eristada järgmisi olulisi karistusi:

1) piraatkoopiaga kauplemise eest – karistatakse rahatrahvi või aresti või vabaduskaotusega kuni kahe aastani (KrK § 280 lg 1);

2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata reprodutseerimise eest – karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani (KrK § 280 lg 3);

3) piraatkoopia sisse- või väljaveo eest, kui puuduvad KrK §-s 76 (salakaubavedu) ettenähtud tunnused – karistatakse rahatrahvi või vabaduskaotusega kuni kolme aastani (KrK § 280 lg 4).

Kui füüsiline isik on rikkunud autoriõigusi juriidilise isiku huvides, on võimalik kohaldada üheaegselt nii füüsilise isiku kriminaalvastutust kui ka juriidilise isiku haldusvastutust (AutÕS § 82 lg 1).
 

Tsiviilvastutus

Autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumise ja autori õigustest tulenevate vaidluste lahendamiseks võib üks pool või mõlemad pooled pöörduda vaidluste lahendamiseks kohtusse (AutÕS § 81 lg 1).

Tsiviilõiguslikult kaitstakse rikutud õigusi järgmistel viisidel:

1) õiguse tunnustamisega;

2) rikkumise kõrvaldamise ja edasise rikkumise ärahoidmisega;

3) rikkumiseelse olukorra ennistamisega;

4) kahju hüvitamisega;

5) kohustuse täitmisele sundimisega;(TsÜS § 112 lg 2)

6) moraalse kahju eest materiaalse hüvitise väljamõistmisega;

7) õigusrikkumise läbi omandatud vara väljamõistmisega;

8) lepingu lõpetamisega;

9) õigustrikkuva tegevuse keelamisega.(AutÕS § 81 lg 2)

Kui teos (sh arvutitarkvara) on autoriõigusakte rikkudes avalikustatud, salvestatud, reprodutseeritud, levitatud, imporditud, muudetud jne, võib õigustatud isik nõuda:

1) teose taastamist esialgsel kujul või

2) teose koopia muutmist spetsiifiliste vahenditega või

3) piraatkoopia hävitamist.(AutÕS § 81 lg 4)

Piraatkoopia üleandmine autorile, autoriõigusega kaasnevate õiguste valdajale või nende esindajale ei ole lubatud.

Tsiviilvastutust saab kohaldada nii füüsilise kui ka juriidilise isiku suhtes.